Olustvere tähetorn. Pilk universumisse
Olustvere mõisa külastuse saab veelgi erilisemaks muuta, avastades läheduses asuva Tähetorni, kus ootavad sind põnevad taevavaatlused ja teaduslikud elamused. See on paik, mis loob unustamatu kogemuse nii suurtele kui väikestele avastajatele.
Kas Sa teadsid, et aastas on keskmiselt 60 ööd, mis on sobilikud kuuvaatlemiseks? Olustvere tähetornis saad uurida Kuud ja tähti ning Sinu küsimustele vastab tähetorni omanik.
Lisaks võid näha ja ise osaleda erinevates füüsikakatsetes. Sul on võimalus näha pimeduses helenduvat inimest, jõudu katsuda pöörleva rattaga ja palju muud huvitavat.
Hind: kokkuleppel
Grupi suurus: kuni 30 inimest. Külastused toimuvad etteregistreerimisel!
Kontakt:
Oskar Noorkõiv
Telefon: 5556 1772
E-post: info@tahetorn.eu
www.tahetorn.eu
Olustvere raamatukogu. Teadmiste paik
Olustvere raamatukogu pakub rahulikku peatust kultuurihuvilisele külastajale, olles teadmiste ja kohaliku elu keskpunkt.
Olustvere raamatukogu on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Olustvere valla halduses olev raamatukogu. Raamatukogu teenindab kogu elanikkonda.
Raamatukogu on avatud: esmaspäevast reedeni kell 08.00 – 17.00.
Teavikuid on raamatukogus ca 26 000, 44 perioodilist väljaannet. Lugejaid on aastas ca 800.
Peamised komplekteerimisvaldkonnad: õppe-, teadus- ja ilukirjandus. Raamatukogu põhiteenused on teavike kohalkasutus ja kojulaenutus.
Lugejaid teenindavad juhataja Elvi Mägi ja raamatukoguhoidja Reet Marjapuu.
Raamatukogus on internetipunkt 3 töökohaga, võimalus kasutada ID -kaarti.
On tööarvuti programmiga RIKS. Raamatukogus saab kasutada avalikku wifi'd, printida ja paljundada.
Juhataja Elvi Mägi
Telefon: 437 4264
E-post: raamatukogu@olustvere.edu.ee
Koduleht: olustvererk.weebly.com
Maastikuvibu treening. Täpsus, keskendumine, looduselamus
Papiorg. Looduslik paik
Papiorg on vaikne ja kaunis paik jalutamiseks ning looduse nautimiseks, pakkudes rahu ja rohelust igal aastaajal.
Papiorg asub mõisakeskuse vahetus läheduses, suunaga loodesse. See on järskude kallastega, kuni 75 m lai, org, mille põhjas voolab Paksukülast algav ja allikavee toitel oja.
Oru põhjapoolsel kaldal asub metsatukk, suurusega 5,2 ha, olles meeldivaks jalutuskäigu paigaks. Piirkond kuulub looduskaitse alla.
Papiorust umbes pool kilomeetrit loodes asusid ka Vene õigeusu kirik 1848-1920, vallamaja 1856 - 1914 ja köstrimajas, kus preester elas, asus ka 2-klassiline kihelkonnakool.
Papioru oja oli juba krahv Ferseni valitsemisajal üles paisutatud, ning selle kaldal asus vesiveski.
1987. aastal rajati vahepeal soostunud alale uuesti 3 tiiki, mis on saanud kohalikele ja külalistele meelsaks ujumispaigaks.
Lõhavere linnamägi. Muistne kindlus
Lõhavere linnamägi viib sind tagasi muinasaega, kus saad avastada ühe Eesti olulisema muistse linnuse ajalugu ja nautida kauneid vaateid ümbritsevale loodusele.
Rahvasuus tuntakse Lõhavere linnamäge ka kui Lembitu kantsi. Lõhavere linnus on üks väheseid Muinas-Eesti kindlusi, mida saab konkreetselt seostada muistsete vabadusvõitlustega ja selle eesotsas seisnud Lembitu kui ajaloolise isikuga.
Lõhavere linnamägi rajati 12. sajandi lõpu poole. Linnamägi (1500 m2) on oma pikerguse väliskujuga piiratud ühelt poolt metsaga teisest küljest madala heinamaaga.
Omal ajal piiras linnuse õue tugev kõrge liivavall, mille sisekülge kattis 2,5 m kõrgune palksein. Tõenäoliselt oli palksein ka valli välisküljel, kusjuures mõlemat seina ühendasid teatud vahemaade järel ristpalgid. Valli harjale olid püstitatud puust kaitseehitised.
Linnusesse viiva tee ja väravakoha kaitseks rajatud kõrgema otsavalli harjal oli nähtavasti palkidest tornitaoline rajatis. Väravakäigu varisemise vältimiseks olid selle küljed üles laotud paeplaatidest kivimüüritisena.
Linnusel oli ka väiksem väravakäik, mis suundus linnuse välisnõlval oleva kaevu juurde. Kaev asus linnuse õuel. ümber õue, valli sisekülje vastas, paiknesid vööndina elamud. Elamuid köeti kerisahjudega. Lisaks elamutele on avastatud ka mõned majandushooned (näiteks lambalauda põhi).
Lõhavere linnamägi on Eestis üks paremini ja põhjalikumalt läbiuuritud linnuseid. Esimesed väljakaevamised toimusid 1880. aastal ja neid teostas esimene eesti rahvusest arheoloog Jaan Jung. Suurimad väljakaevamised toimumised 1956-1962. Selle tulemusena uuriti läbi kaks kolmandiku linnuse õuepinnast, samuti uuriti ka mitmest kohast valli ja välisnõlva.
Energia Talu - Ravimtaimekeskus ja Ökospa. Looduse ja rahu paik
|
Kehtib tuntud tõde - kui ei külasta, ei saa teada! Energia talus toimetavad ja loovad ettevõtlikud inimesed, kelle nutika ja sihikindla tööga on loodud puhkajale kodune paik, lõõgastumiseks, õppimiseks ja energia taastamiseks. Talus kasvatatakse ökoloogiliselt ravimtaimi, mida turustatakse eestimaa apteekides ja suuremates müügikettides. Ravimtaimede õpperajal saab tutvuda ravimtaimedega, nautida maitsvat ja mitmekesist teevalikut, imetleda kaunist aeda, kuulata linnulaulu. Kauni Navesti jõe kaldal asuv majutus- ja puhkekoht on avatud vaikust, rahu ja loodust nautivale loodussõbrale, lastega peredele, tervist- ja rahulikku puhkust väärtustavale seltskonnale. Aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmises võimalused:
Räägime: eesti, vene, soome, vene, saksa ja inglise keeles. Asukoht: Suure-Jaani vald, Vihi küla, Mudiste-Vändra maantee ääres, Navesti jõe kaldal. Kontakt: E-post: info@energiatalu.ee |
|
.JPG)
.JPG)
.JPG)
Heliloojate Kappide majamuuseum. Muusika ja kultuuripärand
Heliloojate Kappide muuseum Suure-Jaanis asutati 1971. aastal toonase Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina.
Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile.
1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile.
Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt.
Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.
Info: tel +37253321335, muuseum.kapid@suure-jaani.ee
Nõrga talu. Lilleilu ehe kogemus
|
Nõrga talu asub Põhja- Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Metskülas. Iidne talukoht on saanud viimase kümne aasta jooksul täiesti uue hingamise. Talu ümber loodud 1,5 ha suurune iluaed pakub inspiratsiooni nii profesionaalsele aiakujundajale kui ka algajale aednikule. Räämas ümbrusest kujundatud aed pakub üllatavaid vaateid ning võlub oma hiiglasliku veesilmaga. Kujundus on selgepiiriline ja tugineb vanadel traditsioonidel. Suurtel kompaktsetel istutusaladel kasvab sadu nimetusi püsililli, rikkalik valik on okaspuid. Palju kasutatakse nn. vanu taimi, mida on aastaid maakodudes kasvatatud. Maakodu stiilis aed õitseb varakevadest hilissügiseni. Nõrga talus on kujunemas üks rikkalikumaid püsilillekollektsioone Viljandimaal. Aia uhkuseks on omapärane päevaliiliate ja aed-leeklillede e. flokside kollektsioon. Samti suur valik hostasid ja helmikpööriseid. Nimetatud taimi saab imetleda nii aiakujunduses kui ka vastloodud istanduses, kus taimed on kompaktselt grupeeritud ja neist saab korraga väga hea ülevaate. Aia selgrooks on siiski okaspuud, püsililled aga aitavad meeleolu kujundada. Traditsiooniks on saanud igal kevadel ja sügisel peetavad taimede rohevahetused. Neljandat aastat korraldatakse augusti alguses „Lillepäeva”, kuhu koguneb iga aastaga järjest rohkem aiahuvilisi üle Eesti. Nõrga talust on kujunenud üks maakondliku aianduselu tugipunkte. Alates 2009.aastast on talu põhitegevuseks püsilillede kasvatamine,paljundamine ja müük.Rikkalikust valikust leiab endale sobiva taime ka kõige nõudlikum huviline.Suurt osa taimi on võimalus ka aias juba täiskasvanuna näha,et saada hea ettekujutus kui kõrgeks või laiaks siis väike potiistik paari aastaga kasvada võib. Nõrga talu näol on tegemist n.ö. elustiili ettevõttega,sest töö ja kodu on tihedalt seotud. Nii on käinud talust õpetust saamas nii ettevõtlust õppivad noored kui ka veel kõhklevad alustavad ettevõtjad. Nõrga talu on tunnistatud Suure-Jaani valla kauneimaks tootmistaluks ja auhinnatud ka Vabariigi Presidendi „Kauni Eesti kodu” konkursil. Talusse oodatakse külla kõiki, kes väärtustavad kaunist elukeskkonda, puhast loodust ning sõbralikku peret. E-post: krista.kukk.001@mail.ee
Telefon: +372 5150 248 Krista Kukk
Aadress: Nõrga talu, Metsküla, Põhja-Sakala vald, 71302 Viljandimaa
Koduleht: www.norgatalu.eu
|
|
Lahmuse mõis. Ajalugu rahulikus keskkonnas
Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks.
Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall.
1926.aastas tegutseb peahoones kool. Mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt.
Aadress:
Lahmuse park
Lahmuse küla
Põhja-Sakala vald
Viljandimaa
Suure-Jaani Tervisekoda ja Veekseksus
Suure-Jaanis asuv Tervisekoja Veekeskus on saanud inspiratsiooni Soomaa viiendast aastaajast, rabamaastikust, puhtast loodusest ja tervislikkusega kaasas käivast heaolust.
Vee- ja saunakeskus
Lainelisd basseinid ja värvilahendus loovad looduslähedase hubase õhkkonna, kus saab koos pere ja sõpradega unustada argipäeva askeldused. Veekeskuse basseinidest avanevad vaated loodusesse aitavad ka külmadel ja vihmastel päevadel lõõgastuda. Siit saab ammutada tervislikkusega kaasas käivat heaolu ja rõõmsat meelt lähedastega suhtlemisest.
Lisateenused
Lisateenuste hulgast leiad aktiivset tegevust, lõõgastavaid ja ravivaid massaaže, seminariruume koosolemiseks, iluteenused, kvaliteetseid Arena ujumistarvikuid.