Olustvere tähetorni külastus
Kas Sa teadsid, et aastas on keskmiselt 60 ööd, mis on sobilikud kuuvaatlemiseks? Olustvere tähetornis saad uurida Kuud ja tähti ning Sinu küsimustele vastab tähetorni omanik.
Lisaks võid näha ja ise osaleda erinevates füüsikakatsetes. Sul on võimalus näha pimeduses helenduvat inimest, jõudu katsuda pöörleva rattaga ja palju muud huvitavat.
Hind: kokkuleppel
Grupi suurus: kuni 30 inimest.
Kontakt
Oskar Noorkõiv
Telefon: 5556 1772
E-post: info@tahetorn.eu
www.tahetorn.eu
Olustvere raamatukogu
Olustvere raamatukogu on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Olustvere valla halduses olev raamatukogu. Raamatukogu teenindab kogu elanikkonda.
Raamatukogu on avatud: tööpäeviti kella 08.00 – 17.00 (E – R).
Teavikuid on raamatukogus ca 26 000, 44 perioodilist väljaannet. Lugejaid on aastas ca 800.
Peamised komplekteerimisvaldkonnad: õppe-, teadus- ja ilukirjandus. Raamatukogu põhiteenused on teavike kohalkasutus ja kojulaenutus.
Lugejaid teenindavad 2 töötajat: juhataja Elvi Mägi ja raamatukoguhoidja Reet Marjapuu.
Raamatukogus on internetipunkt 3 töökohaga, võimalus kasutada ID -kaarti.
On tööarvuti programmiga RIKS. Raamatukogus saab kasutada avalikku wifi'd, printida ja paljundada.
Juhataja Elvi Mägi
Telefon: 437 4264
E-post: raamatukogu@olustvere.edu.ee
Koduleht: olustvererk.weebly.com
Maastikuvibu treening
Papiorg
…asub mõisakeskuse vahetus läheduses, suunaga loodesse. See on järskude kallastega, kuni 75 m lai, org. Mille põhjas voolab Paksukülast algav ja allikavee toitel oja.
Oru põhjapoolsel kaldal asub metsatukk, suurusega 5,2 ha, olles meeldivaks jalutuskäigu paigaks. Piirkond kuulub looduskaitse alla.
Papiorust umbes pool kilomeetrit loodes paiknes kunagine Olustvere mõis. Kus asusid ka Vene õigeusu kirik (1848-1920), vallamaja 1856 - 1914. Köstrimajas, kus preester elas, asus ka 2-klassiline kihelkonnakool.
Papioru oja oli juba krahv Ferseni valitsemisajal üles paisutatud, ning selle kaldal asus vesiveski.
1987 aastal rajati vahepeal soostunud alale uuesti 3 tiiki, mis on saanud kohalikele ja külalistele meelsaks ujumispaigaks.
Lõhavere linnamägi
Rahvasuus tuntakse Lõhavere linnamäge ka kui Lembitu kantsi. Lõhavere linnus on üks väheseid Muinas-Eesti kindlusi, mida saab konkreetselt seostada muistsete vabadusvõitlustega ja selle eesotsas seisnud Lembitu kui ajaloolise isikuga.
Lõhavere linnamägi rajati 12. sajandi lõpu poole. Linnamägi (1500 m2) on oma pikerguse väliskujuga piiratud ühelt poolt metsaga teisest küljest madala heinamaaga.
Omal ajal piiras linnuse õue tugev kõrge liivavall, mille sisekülge kattis 2,5 m kõrgune palksein. Tõenäoliselt oli palksein ka valli välisküljel, kusjuures mõlemat seina ühendasid teatud vahemaade järel ristpalgid. Valli harjale olid püstitatud puust kaitseehitised.
Linnusesse viiva tee ja väravakoha kaitseks rajatud kõrgema otsavalli harjal oli nähtavasti palkidest tornitaoline rajatis. Väravakäigu varisemise vältimiseks olid selle küljed üles laotud paeplaatidest kivimüüritisena.
Linnusel oli ka väiksem väravakäik, mis suundus linnuse välisnõlval oleva kaevu juurde. Kaev asus linnuse õuel. ümber õue, valli sisekülje vastas, paiknesid vööndina elamud. Elamuid köeti kerisahjudega. Lisaks elamutele on avastatud ka mõned majandushooned (näiteks lambalauda põhi).
Lõhavere linnamägi on Eestis üks paremini ja põhjalikumalt läbiuuritud linnuseid. Esimesed väljakaevamised toimusid 1880. aastal ja neid teostas esimene eesti rahvusest arheoloog Jaan Jung. Suurimad väljakaevamised toimumised 1956-1962. Selle tulemusena uuriti läbi kaks kolmandiku linnuse õuepinnast, samuti uuriti ka mitmest kohast valli ja välisnõlva.
Energia ökotalu
Kehtib tuntud tõde-kui ei külasta, ei saa teada!
Energia talus toimetavad ja loovad ettevõtlikud inimesed, kelle nutika ja sihikindla tööga on loodud puhkajale kodune paik, lõõgastumiseks, õppimiseks ja energia taastamiseks.
Talus kasvatatakse ökoloogiliselt ravimtaimi, mida turustatakse eestimaa apteekides ja suuremates müügikettides.
Ravimtaimede õpperajal saab tutvuda ravimtaimedega, nautida maitsvat ja mitmekesist teevalikut, imetleda kaunist aeda, kuulata linnulaulu.
Kauni Navesti jõe kaldal asuv majutus- ja puhkekoht on avatud vaikust, rahu ja loodust nautivale loodussõbrale, lastega peredele, tervist- ja rahulikku puhkust väärtustavale seltskonnale.
Aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmises võimalused:
- Vaatetorn ja teemaja
- Ravimtaimede õppe- ja terviserajad
- Tervise- ja elamuspaketid vastavalt külastaja soovile
- Vaimse kultuuripärandi õppepäevade korraldamine
- Matkajuhiga raba-ja metsaretked: Navesti orundi luited(metsa taimestik), öömatkad Soomaa Rahvuspark Hüpasaare laudteel(raba taimestik)
- Majutus 11+6 lisakohta ja telkimisvõimalus(suvel)
- Seminariteenus: õppeklassis kuni 30 inimesele, kaminaruumis kuni 15 inimesele
- õuesõpe max kuni 60 in
- Saun ürdivihtade ja –õlidega, mullivann ürdiõlide ja –ürtidega
- Toitlustamine tellimisel: eriilmelise toidu (valmistatud ürtidega)pakkumine, köögi ja grillkoja kasutamise võimalus
- Suvel ujumis- ja kalastamisvõimalus, looduslikud mullivannid Navesti jões
- Fotoorienteerumine, kepikõnd, talvel võimalusel suusarajad
- Infotuba, internet
Räägime: eesti, vene, soome, vene, saksa ja inglise keeles.
Asukoht: Suure-Jaani vald, Vihi küla, Mudiste-Vändra maantee ääres, Navesti jõe kaldal.
Kaugus Viljandist 32 km, Pärnust 72 km, Tartust 110 km Tallinast 145 km.
Kontakt:
Aivar Siim, telefon: +372 43 585 90; +372 51 061 93
Tiiu Siim, telefon: +372 43 585 90; +372 51 851 51
E-post: herba@hot.ee
Koduleht: www.energiatalu.ee
Suure-Jaani Heliloojate Kappide majamuuseum
Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina.
Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile.
1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile.
Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt.
Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.
Koduleht: kappidemuuseum.suure-jaani.ee
Nõrga talu tutvustus
Nõrga talu asub Põhja- Viljandimaal Suure-Jaani vallas Metskülas (Viljandist 14km).
Iidne talukoht on saanud viimase kümne aasta jooksul täiesti uue hingamise.Talu ümber loodud 1,5ha suurune iluaed pakub inspiratsiooni nii profesionaalsele aiakujundajale kui ka algajale aednikule.Räämas ümbrusest kujundatud aed pakub üllatavaid vaateid ning võlub oma hiiglasliku veesilmaga.
Kujundus on selgepiiriline ja tugineb vanadel traditsioonidel. Suurtel kompaktsetel istutusaladel kasvab sadu nimetusi püsililli,rikkalik valik on okaspuid.Palju kasutatakse nn. vanu taimi,mida on aastaid maakodudes kasvatatud. Maakodu stiilis aed õitseb varakevadest hilissügiseni.
Nõrga talus on kujunemas üks rikkalikumaid püsilillekollektsioone Viljandimaal. Aia uhkuseks on omapärane päevaliiliate ja aed-leeklillede e. flokside kollektsioon. Samti suur valik hostasid ja helmikpööriseid. Nimetatud taimi saab imetleda nii aiakujunduses kui ka vastloodud istanduses,kus taimed on kompaktselt grupeeritud ja neist saab korraga väga hea ülevaate.
Aia selgrooks on siiski okaspuud, püsililled aga aitavad meeleolu kujundada.
Traditsiooniks on saanud igal kevadel ja sügisel peetavad taimede rohevahetused.Neljandat aastat korraldatakse augusti alguses „Lillepäeva”,kuhu koguneb iga aastaga järjest rohkem aiahuvilisi üle Eesti. Nõrga talust on kujunemas üks maakondliku aianduselu tugipunkte.
Alates 2009.aastast on talu põhitegevuseks püsilillede kasvatamine,paljundamine ja müük.Rikkalikust valikust leiab endale sobiva taime ka kõige nõudlikum huviline.Suurt osa taimi on võimalus ka aias juba täiskasvanuna näha,et saada hea ettekujutus kui kõrgeks või laiaks siis väike potiistik paari aastaga kasvada võib.
Nõrga talu näol on tegemist n.ö. elustiili ettevõttega,sest töö ja kodu on tihedalt seotud.Nii on käinud talust õpetust saamas nii ettevõtlust õppivad noored kui ka veel kõhklevad alustavad ettevõtjad.
Nõrga talu on tunnistatud Suure-Jaani valla kauneimaks tootmistaluks ja auhinnatud ka Vabariigi Presidendi „Kauni Eesti kodu” konkursil.
Talusse oodatakse külla kõiki,kes väärtustavad kaunist elukeskkonda, puhast loodust ning sõbralikku peret.
Pakkuda positiivseid emotsioone- see ongi meie eesmärk!
Aadress:
Metsküla 71302
Suure-Jaani vald Viljandimaa
Telefon: +372 515 0248, Krista Kukk
E-post: krista.kukk.001@mail.ee
Lahmuse mõis
Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks.
Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall.
1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt.
Aadress:
Lahmuse park
Lahmuse küla
Suure-Jaani vald
Viljandimaa