Väljapanekud

Voldemar Luht

Voldemar LuhtOlustvere tallihoones on püsiekspositsioon Voldemar Luha valmistatud puunikerdistest, mis kujutavad hobuseid ja inimesi erinevates töödes ja tegevustes. Kokku on hobuseid valmistatud 500 ringis, tutvumiseks on neist lossi välja pandud poolsada. Nimetuse „Hobuse 1000 tööd“ all on näitus ringi rännanud mitmel pool Eestis ja ära käinud ka Saksamaal Essenis.

Voldemar Luht sündis 19. märtsil 1919. Oma esimese hobuse meisterdas ta viieaastaselt - võttis tüki linast riiet, joonistas sinna looma peale, lõikas kääridega välja, toppis saepuru täis ja nõelus kokku, viimistles söega. Puust hobuseid hakkas ta tegema alles pensionil olles.

Voldemar Luha elu oli kirju. Tomski kubermangus sündinud Voldemar tuli kolmeaastasena koos perega Eestisse. Kolmekümnendate aastate lõpus teenis ta Tartus Eesti Kaitseväe ratsarügemendis. Punaarmee eest metsas redutanud mees mobiliseeriti Saksa armeesse ja varsti redutas ta jälle metsas peidus. Pärast amnestiat pühendas ta ennast hobustele ja sai tuntuks nii hea hobusetundjana kui ka hobuse aretaja ja väljaõpetajana.
Voldemar Luha vanematekodust on üks täkk 1940. aastal ka Venemaale müüdud. Eestis olid juba baasid sees ja Võhma kanti saabus kindral, kellele Kremlist oli antud käsk valida Eestist välja ilus täkk Stalini lastele. Kui hea hobune olevat tollal 500 krooni maksnud, siis vene kindral maksis looma eest 3500 krooni.

Puuhobused Olustvere mõisasPaarkümmend aastat tagasi sai valmis Voldemar Luhal esimene puust hobuste makett, millel nimeks „Eesti taat künnab kartulivagusid“. Siis tulid hobuste tööd ammuste riistadega, alates karuäkketest ja lõpetades viljapeksumasinatega. Terve seeria on elutähtsatest sündmustest: kosjasõit, pulmad, ämmaemandaga, ristelistega, kooli viimine, sõjaväkke saatmine, hingekarjase viimane tulek, matused. Kajastatud on ka ajaloosündmused nagu Eesti üliõpilaste Seltsi sõit sini-must-valge lipu õnnistamisele Otepää kirikusse, Tartu rahulepinguga saadud 15 miljonit kuldrubla äratoomine Venemaalt jne.

Korralikult viimistletud kujukeste juures on kõik looduslikust materjalist. Hobuste ja inimeste kujud, vankrirattad ning muudki on nikerdatud mustast ehk sanglepast, mis on tuntud kui kõva ja jonnaka puuna. Loogad, aisad ja peenemad pulgad on pajust. Hobuste sabad ja lakad laastudest, ohjad kasetohust. Kõik need väiksed osad tegi Voldemar Luht seeriate kaupa ükshaaval ja pärast mõtles, mida neist kokku panna ja mida juurde teha. Tööriistadest kasutas ta peamiselt teravat nuga, mida kulus aastatega ära 15 ringis.

Voldemar Luht suri 21.juulil 2004.

 

Leonhard Martin Vene

Leonhard Martin Vene

Sündis 30.09.1920, ametilt raamatupidaja. Oli Eesti antiikmööbli kollektsionäär-iseõppija.

Töötas enne sõda ühes Tallinna pangas, hiljem kuni 1954. aastani Olustvere Põllumajandustehnikumis vanem-raamatupidaja. Elas seejärel Viljandi lähedal Võistres ja töötas Jämejala Psühhoneuroloogia haiglas aednikuna. Edasised elukohad olid Meosaare karjamõisas, Sagadi mõisas ja lõpuks Pilistvere vanadekodus. Suri 31.05.1994 ja on maetud Pilistvere kalmistule.

L. Vene alustas kollektsioneerimist 1930. a.l. seoses oma korteri sisustamisega Tallinnas. Sealt hakkas ta oma kogu täiendama. Sõjaajal pommitamiste ja tulekahjude tagajärjel ja ka baltisakslaste lahkumise järel oli mahajäetud stiilselt mööblit kõikjal. Tema kogumismeetod oli eriline: kohalikel bussiliinidel sõites tutvus ta kõigiga, kellelt oli mõtet küsida ja kes osanuks vastata. Nii oli härra Vene tegevus süstemaatiline ja põhjalik selles piirkonnas, kus ta parajasti elas.

Olustveres päästis ta Fersenite kaminasaalis oleva värvilise kahhelahju, mis oli kütmiskõlbmatu ja pidi prügimäele minema. Ahi kadus 1986. aastal ärikate kätte.

1810.a. sõjavoodi Hr. Vene mööblikogust
1810. a. sõjavoodi
Hr. Vene mööblikogust

Pärast pikki eksirännakuid jõuab allesjäänud mööbel (seda on rünnanud tublisti ärikate huvid) Kõo mõisahoonesse kuna mööbli omanikuks on L. Vene surma järel Kõo vald. Kõo vallal oli mööbel küll lukustatud uste taha, kuid ruumid olid pimedad, keegi ei õhuta. Keskkond oli soodne ainult puukoile. Pärast seda, kui 1994. a.l. on kõik esemed registreeritud, pildistatud ja arule võetud, annab Viljandi Maavalitsus 1999. a. Kõos allesolevad esemed hoiule Olustvere mõisa. Et Olustvere on oma arhitektuurilt nii eriline, ta on juba New Age (uus aeg), ei ole L. Vene 18. saj. esemetele selles majas sobivat mõõtkavakontakti. See mööbel ei sobi sinna kasutamiseks. Praegu on ta eksponeeritud lossis ainult kollektsioonina. Kollektsiooni pani paika sisearhitekt Leila Pärtelpoeg.

 

Ilmar Tilga topiste kogu

Ilmar Tilk
Ilmar Tilk
1913 - 1976

Lõpetas Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooli Olustveres 1933. a. 13. lennus.
Töötas aastaid zooloogiamuuseumis preparaatorina, kust sai meistrioskused, elusa looduse prepareerimiseks.

Ilmar Tilk elas Tori - Jõesuus. Oma eluajal kollektsioneeris umbes 150 linnuliiki. Peale selle on veel 15 liigist koosnev kalakaavikute kollektsioon ning üle 400 liigi liblikaid ja putukaid.

Enne oma surma andis Ilmar Tilk kollektsiooni püsiva mälestusena Olustvere koolile, kus ta oli õppinud.

Kollektsioon asub renoveeritud tallihoones.

Topised Olustvere mõisas




 

© 2015 Olustvere Mõis. All rights reserved. Web by Visuality.